Kes on sadulsepp/polsterdaja?


Töö iseloom

Sadulsepa nimetus tuleb ajalooliselt sellest, et meistrid, kes valmistasid hobustele sadulaid ja rakmeid, hakkasid ka tegelema istemööbli pehmendamise ja katmisega erinevate materjalidega. Tänapäeval nimetatakse sadulseppadeks peamiselt antiikpolstriga tegelevaid meistreid, kuid ka kaasaegse ja autopolstri eritellimusega tegelevaid spetsialiste. Polsterdaja on kaasaegsem nimetus, seda nimetust kasutatakse eelkõige tööstuslikus tootmises pealistamise ja pehmendusega tegelevate spetsialistide kohta.

Nimetusele tähelepanu pööramata kuuluvad sadulsepa/polsterdaja (edaspidi lihtsalt sadulsepa) töövaldkonda järgmised tegevused:

  • pehme mööbli või muu polstri valmistamine ja parandamine;
  • uute katete õmblemine ja paigaldus;
  • voodi ja tooli vedrude vahetamine, tugitooli uue polsterduse meisterdamine;
  • autoistmete, salongi, pakiruumi ning armatuurlaua uuendamine ja remont.

Kõik need tööd on olenemata tehnika arengust jäänud peamiselt käsitööks!

Kui sadulsepp meisterdab uut mööblit, valmistab ta ise või koostöös puuseppadega esmalt puidust raami. Seejuures on väga olulised ka sadulsepa teadmised, et lõpptulemusena valmiks mugav ja heades proportsioonides iste. Pehme mööbli parandamisel eemaldab sadusepp vana katte ja polsterduse, nii et järele jääb tihtipeale ainult raam. Sadulsepp uuendab käsitugede, toolipõhja ja -seljaosa polsterdust. Vahetab välja kõlbmatud vedrud ja muud täitematerjalid. Tihtipeale ehitabki sadulsepp 100% uue polstri kasutades siiski selleks traditsioonilisi materjale. Kindlasti kontrollib seejuures ka raami tugevust, vajadusel liimib ja tugevdab raami ning viimistleb puitosad.

Heas korras kaasaegse mööbli korral piisab korrastamiseks vaid kanga vahetamisest ning sellega seotud tööprotseduuridest. Vajadusel parandatakse ka katkised poroloonid või vahetatakse need sootuks välja.

Sadulsepad on kindlasti ka parimad konsultandid pehme mööbli valiku juures.

Töötingimused

Olenevalt töökohast on saduleppade töötingimuse erinevad. Suured mööbliparandus ja -valmistustöökojad on avarad ja valgusküllased, seal on hea ventilatsioon ja stabiilne õhutemperatuur. Väiksemates töökodades võivad töötingimused olla mõnevõrra kesisemad. Kuigi füüsiline ja vaimne koormus ei ole sadusepa töös väga suured (kui sadulsepp ja ettevõtja pole ühes isikus). Ettevaatlik tuleb olla tööriistade käsitlemisel, et vältida kriimustusi ja sisselõikamist. Suurem osa tööst tuleb teha püstijalu ja vahel tuleb tõsta raskeid mööbliesemeid. Et pääseda parandamiseks ligi ka mööblieseme kõige kaugematele soppidele, tuleb mõnikord töötada ebamugavas asendis. Üldiselt saavad sadulsepad oma tööaega ise reguleerida vastavalt käsilolevate tööde hulgale ja tellijatega kokkulepitud tähtaegadele.

Vajalikud teadmised ja oskused.

Sadulsepaks saab õppida kogenud meistri käe all või koolis. Eelisolukorras on eelneva käsitööoskusega inimesed, kes oskavad käsitseda õmblusmasinat, mõõte-ja lõikeriistu, tunnevad puidu- ja tekstiilitöötlemise tehnoloogiat. Sadulsepa töös läheb vaja ka loomingulisust ja head kunstimaitset, sest sageli tuleb sadulsepal olla konstrueerija ja disaineri rollis. Tähtsad omadused on veel käeline osavus, hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. Hea silmamõõt ja värvitaju aitavad mööbli valmistamisel ja uuendamisel leida õigeid lahendusi.

Täpsemat kirjeldust töödest leiab kodulehelt vastavalt: antiikpolster, kaasaegne polster ja eritööde linkide alt.

Share

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga