Kaasaegne mööbel

 

Natukene poroloonist…

Esimesi katsetusi porolooni valmistamisest tegi 1851 a. sakslane A. Wartz. Alles 1937.aastal tulid teadlased välja meetodiga, mida sai kasutata suurtootmises. Viimane poroloon polnud, aga piisavalt vetruv ja heade omadustega. Murrang toimus alles 1950.aastal, kui mõeldi välja tehnoloogia, mis võimaldas toota piisavalt vetruvat ja kvaliteetset porolooni. 1980-1990 arendati juurde mitmesuguseid eriotstarbelisi ja pinna pehmenduseks kasutatavaid poroloone. Porolooni areng erinevate tugevuse ning muude omaduste täiendamisel on pidev ja uued tooted igapäevased.

Polstri ülesehitus:

  • Aluspõhjana kasutatakse kummi-, tekstiili või kombineeritud materjalidega vööd. Samuti vineerlippe, erinevad siksak või muud vedrud, kangaspõhja ning kõva põhjana erinevaid plaatmaterjale.
  • Vetruvus saadakse erinevate püstvedruplokkidega, kummi ja tekstiilvööde või mitmete tugevamate poroloonidega. Seljatoel ja istumisel kasutatakse erineva tugevusega poroloone.
  • Pinnapehmus saavutatakse pehmemate ja eriomadustega poroloonidega.

Polstri ergonoomilisus ja mugavus saavutatakse:

  • Mitmete erineva tugevusega poroloonide lõikamise ja liimimisega. Seepärast tuleb mõista, miks sadulsepp ei soovi kasutata alati kõige odavamat porolooni.
  • Esiservas tugevamate materjalide kasutamisega.
  • Läbi mõeldud raami kujuga.

Funktsionaalsust lisatakse

  • Voodi ja istumismehhanismidega.
  • Erinevate padjalahendustega.
  • Pööratavate patjadega, mis peavad olema mõlemalt poolt samasuguse ehitusega.

Kaasaegse mööbli üheks olulisemaks osaks on kindlasti pealisriie ja selle õmblused. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb ette valmistada lõigete šabloonid, mille tegemine on aeganõudev ja keeruline protsess. Kuid just õmblused ja katteriide eriline kuju annavad tootele lõpliku välimuse ja ka kuju.

Mööbel koduseks kasutamiseks.

Kindlasti tuleb koju mööblit muretsedes kõige rohkem tähelepanu pöörata eseme kasutamise kohale ja otstarbele. Lihtsa näitena võib tuua köögi tooli. Algul võib tunduda, et seda kasutatakse suhteliselt vähe kuid – keskmiselt 3 korda päevas, köögis võib kergesti juhtuda esemete määrdumist, köögimööblit kasutatakse iga päev ja aasta ringi. Sellest lähtuvalt tuleb valida juba pealismaterjal ja tähelepanu pöörata konstruktsiooni tugevusele (sagedane kohalt liigutamine). Sohva puhul on vaja läbi mõelda, kas valitav ese suuruselt sobib interjööri, kas sellel soovitakse ka magada, materjali valikul tuleb silmas pidada ka koduloomade olemasolu jne.

Avalike ruumide polster.

  • Selle teema alla kuuluvad esemed, mille kasutuskohtadeks on :

kohvikud,

restoranid,

fuajeed,

haiglad ja kliinikud ( sealhulgas näiteks hambaravi kabinetid),

salongid,

teatrid,

kinod jne.

  • Tähelepanu istemööbli seisukohalt tuleb pöörata:

Materjalide kuluvuskindlusele – tihe kasutus.

Süttivuskindlusele – suitsetamine, küünlad ja muu üldine kõrgendatud risk, kuna ruumis viibib palju inimesi.

Sertifikaatidele – erinevatel materjalidel on olemas nende juurde kuuluvad sertifikaadid , millel on kirjas kanga vms koostis, vastavused erinevatele nõuetele ja kulumiskindlus.

Kanga mustrile – kõik ruumis olev mööbel oleks ühesugune.

Puhastamise võimalus – et materjal oleks pinnalt puhastatav vastava keemilise vahendi või tolmuimejaga.

Steriilsus – haiglates ja arstikabinettides peavad olema vastavate sertifikaatidega materjalid, mis ei sisalda mürgiseid aineid ja on võimalik vastavate vahenditega puhastada!

 

Õmbluste tugevus ja asukoht – suure kuluvusega kohale pole soovitav õmblust jätta või tuleks kasutada tepingõmblust.

 

Polstri tugevus – tihtipeale tuleb kasutada tugevamaid poroloone ja pehmendussüsteeme, sest istujate kaal on väga erinev. Kindlasti kestab ka hästi tehtud antiikpolster avalikus ruumis väga hästi.

 

Share

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga